KOMPLEKT Väike loodusesõber. Linnud+Loomalapsed+Järved ja tiigid E-raamat


KOMPLEKT Väike loodusesõber. Linnud+Loomalapsed+Järved ja tiigid - Greta Steenbock pdf epub

HIND: TASUTA

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2013
KIRJUTAJA: Greta Steenbock
ISBN: 4741231487418
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 7,26

SELGITUS:

Komplekti kuulub kolm raamatut sarjast Väike loodusesõber.***Miks linnud laulavad? Miks suvel on linde liikvel rohkesti, aga talvel on neid hoopis vähem? Kuhu suvelinnud talvel kaovad? Kuidas elavad linnud suvel ja kuidas elavad nad üle karmid talved? Kuidas väikesed linnupojad kasvavad ja arenevad? Mis nime kannab iga lind? Mille järgi võib ära tunda vaenukägu, millal on kõige parem jälgida ööbikut, kuidas kajakas toitu hangib?Kõikidele nendele küsimustele leiavad lapsed vastuse.Raamatus on ka huvitavaid võimalusi praktiliseks tegevuseks. On antud meisterdamisjuhised pesakasti ja linnubasseini ehitamiseks. Saab teha katseid ja pilte värvida. Raamatu lõpus on antud sõnaseletused ja nimeregister.***Miks osa loomi sünnitab poegi, osa aga paljuneb munadega? Miks ühtede loomade lapsed elavad pesas kaua ja vanemad toidavad ning soojendavad neid pikka aega, teiste lapsed aga lippavad pesast kiiresti minema ja saavad peagi ise hakkama?Paljudele nendele küsimustele leiavad lapsed vastuse sellest raamatust, lisaks näpunäiteid huvitavaks praktiliseks tegevuseks, kuidas korraldada loomalaste meelespeamängu, ehitada lindudele pesakaste, valmistada putukatele elupaika, kasvatada hooghännalisi ja korraldada selle raamatu põhjal viktoriini. Raamatus on ka sõnaseletused ja nimeregister.***Miks kobras tammi ehitab? Kuidas vesiämblik suudab vees elada? Kas ka loomadel on uhke pulmarüü? Miks taimed vees kasvavad? Miks konnad elavad osa ajast vees? Miks kalad on tummad? Miks lepatriinudel on seljal erinev arv täppe? Kõikidele nendele ja paljudele muudelegi küsimustele leiavad lapsed vastused sellest raamatust.Täiskasvanu abiga aga saavad väikesed loodusesõbrad raamatust teada, kuidas vaadelda kodupaiga ojades, jõgedes, tiikides ja järvedes leiduvaid taimi ja loomi ning õppida tundma kalu, vähke, kaane, limuseid, putukaid, ämblikke, kahepaikseid, roomajaid ja linde.Raamatus on rohkesti võimalusi praktiliseks tegevuseks. Õpetatakse meisterdama, katseid tegema ja talviseid veetaimi vaatlema. Raamatus on ka viktoriin, sõnaseletused ja nimeregister.

...a; veerib/loeb ja kirjutab lihtsamaid sõnu ... PDF Opimapp linnud ja loomad - Keskkonnaharidus ... . Vajutades logi sisse või registreeru, kinnitate, et olete vähemalt 14 aastat vana ja olete tutvunud Privaatsuspoliitikaga. Imetajad elavad igal pool - maa peal, maa all ja ka vees. Imetajad on väga kohanemisvõimelised, mistõttu leiame neid igalt kontinendilt. näiteks Euroopas elab 260 liiki imetajaid, Aasias 369 liiki ja Aafrikas 386 liiki. Kõige rohkem imetajaid elab maa peal ja liigub neljal jalal. Suurim maismaaimetaja on elevant. Linnud ... Loomad ja linnud talvel - AASTAAJAD ... . Suurim maismaaimetaja on elevant. Linnud Mul oli Lõuna-Islandi tuulisel lagemaal „oma talu." Talu asus mitme jõe vahel kõrge tundru all. Tundru jalamil allikasoos ja turbamättasel karjamaal hõikusid üksteist põhjarüüdid. Õppisin rüüte armastama Taimõril kivitundra kõrgetel põndakutel. Nende nukraid vilesid ei aja segi mitte ühegi teise linnu lauluga. Loodusraamatud, loomaraamatud, linnuraamatud, taimeraamatud - kõik loodusesõbrale vajalik osta Rahva Raamatu e-poest. Kohaletoimetamine alates 24h ja tasuta. LOODUSKAITSE ALL OLEVAD LOOMAD . II KLASSI KALAD: Säga. Tuur. III KLASSI KALAD: Harjus. Hink. Tõugjas. Vingerjas . II KLASSI KAHEPAIKSED: Harivesilik. Kõre. Mudakonn Musträhni häälitsused (üksik hüüd ja lennuhäälitsus) (Põlva vald, Taevaskoja / Veljo Runnel / 05.02.2000) Trummeldus (Taheva vald, Koiva jõe ääres / Veljo Runnel / 02.06.2001) Territooriumihäälitsus (Luunja vald, Sirgumetsa / Veljo Runnel / 01.04.2012) Suur-kirjurähn (Dendrocopos major) Kõrg-Eesti sai aga jää- ja veevabaks mõni tuhat aastat varem. Enamik Kasari jõestiku vetest voolab tehissängides Kasari jõgikonna lang on väike, maapind savine ja ka paas on mergli kihtidega, seetõttu ei saanud sademete vesi ei ära voolata ega maasse imbuda. Nii soostusid jõgede vahelised veelahkmealad. Linnud munevad kõvakoorelisi mune ja hoolitsevad hiljem oma järglaste eest. Läbirändajad linnud, kes antud piirkonda satuvad ainult rände ajal Linnuliikide arv maailmas ~ 9500 Euroopas ~ 70...