Eesti kirjakeele seletussõnaraamat V / 4 E-raamat


Eesti kirjakeele seletussõnaraamat V / 4 -  pdf epub

HIND: TASUTA

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2000
KIRJUTAJA:
ISBN: 9789985929100
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 11,98

SELGITUS:

Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu V köite 4. vihik seletab sõnu ´sulg-zhüriivaba´.

...llest pärineb ladina F-täht.) "Eesti keele seletav sõnaraamat" on praegu suurim eesti keelt kirjeldav sõnaraamat, milles on ligi 150 000 märksõna ja mis on "Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu" teine, täiendatud ja parandatud trükk ... Eesti keele seletav sõnaraamat - Vikipeedia ... . Sõnaraamatu toimetajad on Margit Langemets, Mai Tiits, Tiia Valdre, Leidi Veskis, Ülle Viks ja Piret Voll.Sõnaraamatu andis välja Eesti Keele Sihtasutus Tallinnas aastal 2009. Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.Tavaliselt mõistetakse pumba all vedeliku, gaasi või auru rõhuenergia suurendamiseks ja nende teisaldamiseks mõeldud seadet. Harvem peetakse silmas vaakumi tekitamist (nt vaaku ... CV: Tiia Valdre - Eesti Teadusinfosüsteem ... . Pump on millegi imemisel ja/või surumisel põhinev seade.Tavaliselt mõistetakse pumba all vedeliku, gaasi või auru rõhuenergia suurendamiseks ja nende teisaldamiseks mõeldud seadet. Harvem peetakse silmas vaakumi tekitamist (nt vaakumpump) või puistainete ja tolmu teisaldamist (nt tsemendipump, tolmupump).Mõnikord räägitakse aga sellistest pumpadest, mida kasutatakse soojuse ... Eesti kirjakeele seletussõnaraamat on viron kielen yleissanakirja, joka julkaistiin vuosina 1988-2007. Sanakirjan toinen laitos julkaistiin nimellä Eesti keele seletav sõnaraamat vuonna 2009. Sanakirjassa on noin 150 000 hakusanaa. Sanakirjan kustantajana ja julkaisijana toimi Viron tiedeakatemian Viron kielen laitos (vir. 1 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. I köide, 2. vihik. Tallinn, 1991. 2 H. M e r i s t e, Eramu ja mõni muu. Suleseadja sõnasobitusi. Rmt: Kirjakeel 1983. Tallinn, 1983, lk 152. 3 T. E r e l t, R. K u l l, H. M e r i s t e, Uudis- ja unarsõnu. Tallinn, 1985. 4 E. V e s k i m ä g i, H. E r n i t s, Vene-eesti sõjanduse sõnaraamat. Tallinn, 1986. Estonian Wordnet is based on the wordnet theory and we have closely followed the principles adopted in the Princeton WordNet and EuroWordNet projects. EstWN currently (October 2018) contains about 86,000 concepts (about 139,000 words) which is held in place by 239,000 relations. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat II köide, 1. vihik. kategoorias: Raamatud, ajalehed, Keel ja kirjandus (eseme ID 54959633) "Eesti keele seletava sõnaraamatu" esimene trükk "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" ilmus aastatel 1988-2007 kahekümne kuue vihikuna. Sõnaraamatu peatoimetajateks olid Rudolf Karelson, Valve Kullus (Põlma), Erich Raiet, Mai Tiits, Tiia Valdre ja Leidi Veskis."Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" on koostatud peamiselt Eesti Keele Instituudis (Keele ja Kirjanduse Instituut) asuva ... Kolle on mitmetähenduslik sõna.. Kolle on ahju või pliidi osa, kus põleb tahke kütus.; Kolle ehk tulekolle on seade, milles kütus põleb.; Kolle ehk lee oli reheahju suu esine kividega piiratud süvend, mis oli keedukoht ja kuhu tõmmati söed ja tuhk.; Kolle on tekkekoht, keskus, millest miski mujale edasi levib. Kolle on lõunaeesti murdes laiem äär, väljaulatuv osa ahjusuu kohal ... Ilus - kuidas me seda kasutame? "Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" 1) esteetiliselt meeldiv, kaunis, kunstielamust pakkuv 2) praktika, tegeliku elu nõudeile vastav (seetõttu väliseltki kauniks peetav, muljet avaldav) 3) hea, kiiduväärt, tubli, viisakas, kombekohane 4) mõnus, meelepärane, tore; õnnelik 5) kõnek. kaunis suur v. rohke, tubli, priske, kopsakas, kenake vms. Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. V köide. R-T. 3. vihik (sentiment - sulforühm). Peatoimetajad: Mai Tiits ja Tiia Valdre. Eesti Keele Insti-tuut. Tallinn, 1999, lk 417-624 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. V köide, 4. vihik (sulg - žüriivaba). Pea-toimetajad: Valve Küllus (sulg - Sõmerus) ja Rudolf Karelson (sõna - žüriivaba). Eesti keelekorraldus. Mis on keelekorraldus?. Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja. ajakohastamine. Eesti keelekorralduse eesmärgiks on hea eesti kirjakeel, mis täidaks riigi ja. rahvuskeelena suhtlusfunktsioone kõigil elualadel. Eesti keelekorralduse keskus on Eesti. Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutatakse Emakeele Seltsi ... 2 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. III köide, 4. vihik. Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut, 1994, lk 721 722. 31 Järgmise aasta veebruarist peavad kõik tavatelefoniomanikud valima oma telefonilt helistades seitsmekohalise numbri. Häda- Venelased hukkasid legendaarse Eesti keelemehe spiooni pähe 3 Äsja möödus 355 aastat Adrian Virginiuse (1663-1706) s...