Linnud meie naabruses E-raamat


Linnud meie naabruses - Ton van Eerbeek pdf epub

HIND: TASUTA

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2004
KIRJUTAJA: Ton van Eerbeek
ISBN: 9789985737354
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 6,56

SELGITUS:

Miks on varblastel suur ja tugev, aga kärbsenäpil terav nokk? Mitu muna muneb rasvatihane? Kas lindude hulgas on vargaid?Raamat on mõeldud 3-5 aastastele lastele ettelugemiseks ja 6-8 aastastele linnuriigist huvitatutele ise lugemiseks.

...adma, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada," rõhutab Talvi ... Linnud - Vikipeedia ... . Vareslastest elavad linnakeskkonnas sagedamini kaelushakid, kes pesitsevad looduslikes õõnsustes, aga võivad elupaigaks valida ka hoonetes orvad, katusealused ja ... Linnud-meie sõbrad looduses. Ülle Tõnumaa, 10.04.2009. Soovin jagada mõtteid mulle südamelähedasest teemast. Kõige toredam on muidugi, kui vanemal on aega ja huvi oma lapsega looduses olla ning seda jälgida. Kuid ühtteist annab teha ka lasteaias, kui mitte rohkem, siis anda armastus, austus, huvi nende ... Linnud meie naabruses - Apollo ... . Kuid ühtteist annab teha ka lasteaias, kui mitte rohkem, siis anda armastus, austus, huvi nende armsate tiivuliste vastu ... Hobusejutuga mõtlesin seda naabruses olevat ettevõtmist. Täna käisimegi uurimas, mis värk on. Olid hobused. Ühega käis parasjagu põlluharimine. Ma ei oska sellele tegevusele nime anda, kündmine ta polnud, äestamine ka mitte. Hobune õppis ja hobusemehed ka. Võrreldes meie teiste kodulähedaste närilistega on oraval üks suur eelis - ta on inimeste soosik ning mõne inimese jaoks oodatum linnu toidumaja külaline kui linnud ise. Andrei Miljutin, zooloog, Tartu Ülikooli loodusmuuseumi zooloogiakogude kuraator, andrei.miljutin/at/ut.ee Linnud (Aves) on keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast, kellele on iseloomulik võime aktiivselt lennata, nende keha on kaetud sulgedega ja esijäsemed on moondunud tiibadeks.Lindude ninamik on arenenud nokaks, neil ei ole hambaid ja nad hingavad kopsudega.Lindudel on parempoolne aordikaar ja neljakambriline süda ning nad paljunevad koorega munade abil. Tänavatel ringi jalutades võib näha õige tihti tuviparvi, mis inimeste ja autode lähenedes loetud sekundite jooksul õhku tõusevad. ERR Novaatori küsimusele, miks need tuvid omavahel kokku ei põrka ja kuidas seda teadmist ära kasutada, vastab Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogia teadur Marko Mägi. Meie suletud naabrid. On palju põhjusi, miks linnud meiega naabruses valivad ja nad on ilmsed. Peamised neist on lahutamatult seotud toidu ja peavarju otsimisega. Pea meeles pääsukesi. Nad ehitavad oma pesad maja katuste alla. Kui räägime varesest, tuvidest ja varblastest, on need linnud mis tahes linna atmosfääri lahutamatu osa. Miks tulevad linnud linna? Miks ei lase nad meil rahulikult toimetada ja omaenda kujundatud keskkonnas elada? Miks peavad nad oma noka meie asjadesse toppima? Lihtne vastus oleks: miks ka mitte. Linn pakub soodsaid elutingimusi paljudele elusolenditele. Nii nagu inimesed tulevad linna kergemat elu otsima, meelitab linn ka linde. Kaamera ees näeme vähemasti paarikümmet linnuliiki talvisel ajal - kõik oleneb nii talve karmusest kui meie looduses olevast toidubaasist. Linnud on harjunud omavahel looduses hakkama saama. Kimbutamas käivad värvulisi vahel raudkullid. Otepääl on päris palju kodutuvisid ja nemadki liiguvad ringi ja otsivad, kus midagi söödavat ... MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE Kristjan Kull , Mart Somelar SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Lapsed said kirja Kriss -Sass- Saalt, kes kirjutas, sellest, kuidas ta nädalavahetusel seenel käis. Veel kirjutas ta lastele, et ta peitis rühma ära ühe põneva raamatu üh...