Künnivaod E-raamat


Künnivaod - Tiit Rosenberg pdf epub

HIND: TASUTA

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2013
KIRJUTAJA: Tiit Rosenberg
ISBN: 9789949322268
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 12,48

SELGITUS:

Teos, mille autor on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg, sisaldab valiku agraarajaloo teemalisi või sellega lähemas seoses olevaid artikleid ning ettekandeid neljast aastakümnest, alates 1972 a. koostatud uurimusest 18. sajandi mõisamajanduse kohta kuni Eesti maaelu suurima murrangulise 1919. aasta maareformi käsitlusteni.Raamatu sissejuhatuseks antakse ülevaade agraarajaloost kui ühest ajaloouuurimise valdkonnast, selle peamistsest uurimiskeskustest maailmas ja senistest saavutustest, sh meie regioonis, kus see on juba mitmendat sajandit omanud meie ajaloouurimises väga olulist kohta.Temaatiliselt on T. Rosenbergisiin avaldatavad uurimused(23) jaotatud viide ossa. Neist esimesse, “Mõis ja selle majandamine”,on koondatud tööd, mis vaatlevad mõisamajandust jamõnede millegi poolest silma paistnud mõisnike või mõisnikusuguvõsade tegevust – olgu selleks siis eriline roll talurahva elus ja provintsipoliitikas(Vigala Uexküllid, Matsalu Hoyningen-Huened) või põllumajanduse edendamisel (Gustav vobn Rathlef ja Tammistu), nende erandlik talupoeglik päritolu(Mats Erdell ja teised eestlastest mõisnikud) või siis tähtsus maaomanikuna (luteri ja õigeusu kirikute maaomand).Teise ossa koondatud uurimused püüavad avada erinevate talurahvakihtide palgejooni. Nii on lähema vaatluse all vabadikud ja mõisateenijad 19. sajandi esimesel poolel,tsaarivalitsuse jamõisnike katsed luua maal saksa kolonistidest talunike ja mõisatööliste kihti, samuti on autori kodukihelkonna Sangaste näitel iseloomustatud talude päriseksostmise käiku ja taluperemeeste-kohaomanike kihi kujunemist. Selle osa lõpetab aga ülevaade sellest, kuhu oli jõudnud eesti maarahvastiku ühiskondlik kihistumine 19. sajandi lõpuks.Kolmas osa käsitleb mitmeid asutusi, ettevõtmisi ja tegelasi, kellel on olnud märkimisväärne roll meie põllumajanduse arengus. Sel eesmärgil on käsitletud ka kahe autorile lähedase linna – koolilinna Valga ja ülikoolilinna Tartu – ajalugu 19. sajandi algupoolel, esimest seal tegutsenud Liivimaa Maamõõdu- ja Revisjonikomisjoni ja teist Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi tõttu. Samuti on Tartul keskne roll kogu Baltimaade ja esijoones Eesti jaoks ülimalt innovatiivsete põllumajandusnäituste tõttu. Samasse konteksti sobib ka esimese eestlasest põllumajandusteadlasedr.phil Jakob Johnsoni elu ja esiletõusupõhjalik käsitlus, mis haakub teose alguosas toodud teise, samuti Viljandimaa pärisorisest talupojaperest esile kerkinud, kuid teistteed käinud mehe – mõisnik Mats Erdelli biograafiaga.Neljas osa on pühendatud kahele eesti talurahva elu mõjutanud dramaatilisele teemale: viimasele suurele näljahädale aastatel 1867–1869 ja umbes samal ajal hoogustunud väljarändamisliikumisele ning selle käsitlemise ajaloole meie uurijate ja kirjameeste poolt.Teose viimasesse ossa on lülitatud uurimused, mis püüavad erinevatest aspektidest iseloomustada Eesti 1919. aasta maaseaduse põhjal elluviidud maareformi põhjusi, eeldusi ja tulemusi, samuti laiemat tausta võrdluses teiste samaaegsete reformiriikidega. Analüüsitakse ka maareformi teostamise ajal ja järel sellele erinevate osapoolte antud hinnanguid. Ja lõpuks leiab käsitlemist maareformi üle elanud ja paigale jäänud baltisaksa põllumeeste saatus Eesti Vabariigis: vaadeldakse, mis sai neist, kellelt maa ära võeti.Enamik esitatavatestuurimustest on juba varem trükivalgust näinud,kuidsuur osa neist on ilmunud võõrkeeles või vähelevinud väljaannetes. Mõned avaldatavatest töödest ilmuvad aga laiendatud või täiendatud kujul, mõned mitme algse artikli põhjal kokku võetuna,mõned ka esmakordselt.Teose lisas on ära toodud T. Rosenbergikirjutiste bibliograafia ning ettekannete, esinemiste ja juhendatud tööde nimekiri.

...Heideggerit, nagu Lacan pärast Freudi, ning Foucault ja Derrida pärast Nietzschet ... KÜNNIVAOD JA KÜNDMINE - Miksike ... . Näib, nagu oleks Saksa okupatsioon Prantsusmaal jätnud maha sügavaid arme, millest on saanud künnivaod.» Järeldusel on ka päikselisem pool: olulised mõtted ei kao, vaid rändavad maalt maale. Esimesed künnivaod . Arhiivifoto: Eesti kaitseväes kaplaniteenistusele aluse pannud Michael Viise (paremal) ja Tõnis Nõmmik. Tiiu Pikkur. Taasiseseisvunud Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse üks asutajaid e ... Künnivaod - Apollo ENG ... . Tiiu Pikkur. Taasiseseisvunud Eesti kaitseväe kaplaniteenistuse üks asutajaid erukolonel Tõnis Nõmmik, peakaplan aastatel 1998-2006, tuli Kanadast esimest korda üle pikkade aastakümnete Eestisse 1990. aasta ... Künnivaod; Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20.sajandi agraarajaloost. Tiit Rosenberg (Author) Rate It. Teos, mille autor on Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tiit Rosenberg, sisaldab valiku agraarajaloo teemalisi või sellega lähemas seoses olevaid artikleid ning ettekandeid neljast aastakümnest, alates 1972 a. koostatud uurimusest 18 ... Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.-20. sajandi agraarajaloost Koostanud Tiit Rosenberg Raamat ilmus Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeeriumi toel Keeletoimetaja: Anu Murakas Kaanekujundus: Kalle Paalits Küljendus: Aive Maasalu ISSN 1406-3689 ISBN 978-9949-32-226-8 Autoriõigus: Tiit Rosenberg ja Õpetatud Eesti Selts 2013 Sargvere ja Mäeküla vahele rajatava jalgrattatee alt kaevamiste käigus välja tulnud muistsed leiud andsid arheoloogidele tööd arvatust kauemaks. Asjad pakiti kokku kolmenädalase töö järel ning nüüd ootab ees mitme kuu pikkune töö leidude dokumenteerimise ja aruannetega. KÜNNIVAOD. UURIMUSI EESTI 18.-20. SAJANDI AGRAARAJALOOST [TIIT ROSENBERG] Rahva Raamatust. Kohaletoimetamine alates 24h ja tasuta. Õpetatud Eesti... Kõik võimalused Jõgevamaal Kalevioja künnivaod asetsevad ka Kadpiku külast Tapa poole. Need umbes 10-12 meetri laiused künnivaod algavad endise Paudri talu juurest tee äärest. Siiratsi soo (Kiviõli ja Rakvere vahel), mille läbimõõt on umbes 14 km, olevat Kalevipoja söömavahe künd. Neeruti künnivaod algavad Sadulamäe juurest ja kulgevad umb. 2 km, vaoharja laius umb. 6-10 m, vao sügavus ca 30 m. Vaoharjad ja mäeküljed on kaetud metsaga. Mäed ise asetsevad «Esimese Mai» kolhoosi maal (EKRK I 2, 422/3 < Tap...