TEAVE
KEEL: | EESTI |
AJALUGU: | 2013 |
KIRJUTAJA: | Ingrid Rüütel |
ISBN: | 9789949490516 |
VORM: | PDF EPUB MOBI TXT |
Faili suurus: | 11,4 |
SELGITUS:
...line: keel, rahvariiete kandmine, käsitööoskus, traditsiooniliste toitude valmistamine, loomapidamine ja ... Avaleht - KIHNU KULTUURIRUUM ... ... Kihnu Vallavalitsus - Linaküla, Kihnu vald, Pärnumaa 88003 Tel: 446 9910, [email protected] Kõik kontaktid ... Kihnu naiste vanemad rahvarõivad liitusid põhitüübilt Lääne-Eesti rühmaga, kuid neil oli ka mitmeid erijooni. Kõige olulisemaks erinevuseks oli, et naised kandsid Kihnus käiseid (käüsed) nagu rannarootsi alal, samuti Hiiumaal, Muhus ja Põhja-Eestis.Kihnu käised olid ühte tüüpi rannarootslaste omadega. I. R ü ü t e l, Naised Kihnu kultuuris. Tartu: ... Ingrid Rüütel - Naised Kihnu kultuuris - YouTube ... .Kihnu käised olid ühte tüüpi rannarootslaste omadega. I. R ü ü t e l, Naised Kihnu kultuuris. Tartu: [Eesti Kirjandusmuuseumi] Teaduskirjastus, 2013; I. R ü ü t e l, S. K a p p e r, Kihnu tantsud. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015. J. S u d a k, Luupainajad Kihnu rahvausundis. Luupainajapärimuse võrdlev analüüs arhiivi ja välitöömaterjalide põhjal. 1 kord aastas. F-seeria. Eelretsenseeritavas, mitmekeelses sarjas avaldatakse akadeemilisi artikleid ja monograafiaid religiooniantropoloogia erinevate valdkondade, ennekõike võrdleva usundiuurimise alalt. Rüütel, Ingrid (2013). Naised Kihnu kultuuris. (The Women in the Kihnu Island Culture). Eesti Kirjandusmuuseum. 6.2. 2013. ... Sille (2010). Kihnu tantsud: DVD I-II ja infovihik. DVD I: Tantsutüübid ja -variandid Kihnus 1931-2009. Antoloogia koostaja Sille Kapper. DVD I. Tantsimise tavad ja olukorrad Kihnus 1931-2009. Autor Ingrid Rüütel ... Kihnu Rahvamaja asub saare keskel, naabruses on kirik, koolimaja ja muuseum. Rahvamajas on mitmesugused võimalused kultuuri- ja huvitegevuseks. Talveperioodil tegutseb hulgaliselt ringe - tegeldakse laulu, tantsu, muusika, käsitöö ning mitme spordialaga.Võimalus filmide vaatamiseks, käivad koos seltsid. Kihnu naised on pidanud saarel kõigi töödega hakkama saama. Jaan Oadi maal. oma maatüki, mis tekitas inimeste vahel täiesti uued suhted. Üldine majanduskriis tabas aastatel 1929-30 saart suhteliselt rängalt. Laevu tuli maha müüa, meremeestel polnud tööd....