Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu E-raamat


Invavanaisa. Mihkel Aitsami lugu - Mihkel Aitsam pdf epub

HIND: TASUTA

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2014
KIRJUTAJA: Mihkel Aitsam
ISBN: 9789949339389
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 3,10

SELGITUS:

Kogu raamatu müügitulu läheb heategevuseks – sotsiaalpsühholoogilise rehabilitatsiooni toetuseks, mis saab täna liiga vähe tähelepanu ja toetust, ning mis oli Mihkli südameasjaks.Eesti invaliikumise tekkest ja arengust rääkides ei saa Mihkel Aitsamist üle ega ümber. Ta on olnud üks liikumise alustaladest ja selle vedaja. Invavanaisa, nagu teda hellitlevalt kutsutakse, ja invaliikumise grand old man.Tundsin Mihklit üle 35 aasta, lähemalt viimased kümme, kui tulin tööle liikumispuudega inimeste liitu. Esimesel aastal polnud vist päeva, kui Mihkel poleks hommikul kontorist läbi tulnud, pärinud uudiste järele ja küsinud, kuidas läheb. Kõige taga siiras soov aidata töösse sisse elada, valgustada probleemide tagapõhja, näidata seoseid ja anda nõu. Mihkel teadis ja mäletas ega olnud kitsi oma tulevikuvisioone jagamast. Mihkel oli heatahtlik sõber, kellega oli mõnus maailmaasju arutada, arvamust ja nõu küsida. Imetlusväärse vitaalsuse, mõtteerksuse ja uudishimuga, mis andis silmad ette palju noorematelegi.Mäletan esimese tööaasta kevadel Haapsalus toimunud ühisseminari Soome Invalidiliittoga, kus mul tuli teha ettekanne. Mu sõnavõtt oli täielik fiasko, hea meelega oleksin kadunud olematusse... Ainult kaks inimest tulid hiljem mu juurde, et lohutada: pole hullu, ikka juhtub, järgmine kord läheb paremini. Üks neist oli Mihkel. Sellised asjad ei unune. Tundsin oma nahal, mida tähendab õigel ajal öeldud toetav sõna. Mõtlen sellele episoodile tänutundega veel tänagi.Oleme teinud koos Mihkliga pikki sõite ja jõudnud sel ajal maast ja ilmast rääkida. Mihkel on jutustanud oma vanematest, lapsepõlvest, kooliteest. Mihkli vanemad olid õpetajad ja ehk mängis elukutse rolli ka selles, et peres väärtustati eelkõige mõtteviisi. Seda, et oluline on see, mis toimub inimese „kahe kõrva vahel”, nagu Mihkel ise armastas öelda. Mihkel kasvas koos vennaga võrdsetes tingimustes – kumbagi ei eelistatud, üks ei olnud parem ega halvem kui teine. Suved isa sünnitalus olid kui iseseisva toimetuleku kool.Mihkel on rääkinud, et kordagi ei tulnud jutuks, et ta võiks olla koduõppel. Lapsele meisterdati käepärastest vahenditest kolmerattaline jalgratas, sellega tehti ära kõik käigud, abilisteks vanemad, vennas, koolikaaslased. Oli sõjajärgne aeg, mis erilistest abivahenditest sai sel ajal juttugi olla. Ei mingit hinnaalandust õppetöös, keskkool sai lõpetatud koos teistega.Mihkli lapse- ja koolipõlvelugusid kuulates mõistsin eriti selgelt, et just sel ajal otsustatakse sinu saatus. Kõik me tuleme oma lapsepõlvest, ka puudega lapsed.Mihklit kasvatati kui tavalist rüblikut ja süstiti teadmist sellest, et ise tuleb kõigega toime tulla. Seepärast ei tundugi töötamise kõrvalt õppimine Tallinna Polütehnilises Instituudis ja erialane karjäär erilise kangelasteona. Visa hingega Mihkli puhul oli see ju normaalne.Meenub Mihkli jutustatud ajastule iseloomulik lugu sellest, kuidastemast sai esimene invaliid Eestis, kellele väljastati autojuhiload. Kõik see toimus 1950. aastate alguses, kui Moskvas hakati eksperimentaalselt valmistama käsijuhtimisseadmeid. Unistus kohandatud autost, mis annaks liikumisvabaduse, ei jätnud teda enam. Tekkis paradoksaalne olukord: eksamid olid õiendatud, ometi ei antud lubasid kätte. Puudus pretsedent, puudusid selged instruktsioonid ja üleüldse tundus selline asi – invaliid, kelle jalad ei tööta, autoroolis – ennekuulmatu. Tuli pöörduda Moskvasse kõrgete ülemuste poole ja sealt saadi lõpuks ka erandlikult lubav otsus. Sellest ajast peale olid Mihkel ja auto lahutamatud. Selliseid lugusid, kus tuli sõna otseses mõttes toonasest mõtteviisist läbi murda, oli Mihklil rääkida palju.Mihklit hakkas 1970. aastate lõpus huvitama teiste invaliidide elu ja oma eluga toimetulek. „Hakkasin rohkem võrdlema enda ja nende toimetulekut elus, mõtlemisainet hakkas pakkuma küsimus – miks on see nii?” meenutas ta.Sugenesid kontaktid ja siitpeale tulid loomuliku jätkuna sündmused, mida praegu meenutame kui invaliikumise algusaega. Automikäsijuhtimissõidukite omanike sektsiooni asutamine 1980. aastal ja meeleolukad rahvarallid. Invasport ja spordilaagrid, kuna sportimist aktsepteeriti, ühingute moodustamist mitte. Invaspordipisik levis üle liidu Omskini välja, nakatajaks tegijad Eestis. Töö avaldas nii suurt muljet, et 1987. aasta lõpus andis NSVL Töökomitee põhimõttelise nõusoleku asutada Eestis erandkorras füüsiliste puuetega invaliidide ühing.Mihkel oli iseloomuga inimene, tema elus oli kolleegidega tuliseid vaidlusi ja vastandumisigi. Teda pole alati mõistetud, kuid ta pole kunagi alla andnud. Samas on ta olnud teerajaja, kelle jälgedes on käidud ja käiakse praegugi. Jälgedest on saanud tugev teerada, mida mööda on teistel hea edasi minna.Erakordset töömeest on Eesti Vabariik tunnustanud 2001. aastal Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgiga. Teenetemärgi kinnitas rinda president Lennart Meri.Auli LõokeEesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht

...a," ütles Riigikogu esimees Eiki ... Meie invavanaisa Mihkel on lahkunud Kurb uudis jõudis eile meieni ... Täna mälestati Metsakalmistul Mihkel Aitsamit « Külauudised ... . Elu tundub nii ebaõiglane ja kahju on, et inimesed ei ole igavesed. Alles oli see, kui tähistasime koos Mihkel Aitsami 80. juubelit. Nüüd siis on see suurmees meie hulgast lahkunud. Väärikalt ja targa mehena. Tean Mihklit juba ajast kui Tallinna Puuetega Inimeste Kotta ... Vigala kiriku torn-mälestussamba lugu. Eesti kirikud 20 Mar 2019 EWR 2018. aastal tähistasime Vigala kiriku torn-mälestussamba avamise 85-n ... Ilmus invavanaisa Mihkel Aitsami elulooraamat - Tiia Tiik ... . Eesti kirikud 20 Mar 2019 EWR 2018. aastal tähistasime Vigala kiriku torn-mälestussamba avamise 85-ndat aastapäeva ja torniga seotud Vabadussõja sümbolite taasavamise 30-ndat aastapäeva. Mihkel Aitsami käsikiri SELLES NUMBRIS: Mihkel Aitsami käsikiri Uus perearst Lastelustipidu Mõnus ajaviide Vallavalitsuses ja volikogus Ametnike puhkused ... Lugu oli väga päevakajaline, sest europarlamenti kandideerisid Sägi, Pliuhkam ja Reet Roos. Siis istusid kõik lauda ja maitsesid pidurooga Eesti invavanaisa Mihkel Aitsami fotod. FOTOD LÄBI ELU. Pildid 1 kuni 30, kokku 116; 1; 2; 3; 4 > >> Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Tema isa Mihkel Aitsam käis ühe Üxkülliga eelmise sajandi alguses 1905. aasta revolutsiooni ajal kohut. Tollest kohtuloost ja Mihkel Aitsami Vigala-ainelisest loomingust, milles on palju juttu Üxküllidest, räägib tema pojatütar Maalehe ajakirjnik Viio Aitsam. Pildil saate autor Piret Kriivan. Selle raamatu saame teele panna keskmiselt 3-5 päeva jooksul peale raha laekumist meie arvele. Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Mihkel Aitsami (1877-1953) raamat on põnev seiklusjutt, mis põhineb ajaloolistel isikutel ja sündmustel. Ta ei ole ei esimene ega viimane, kes selle dramaatilise ja haarava loo on ilukirjanduseks teinud. Ometi on tema lool sees mingi eriline hõng ja põnevus, mis raamatu tänapäevalgi paeluvaks teeb. Selle raamatu lugemine on heaks sissejuhatuseks ajalooga tegelemiseks, sest kellel ... Mihkel Aitsami (1877-1953) jutustuste sari oma kodukandist. Seda, miks Mihkel Aitsam (1877-1953), kes on siis mu vanaisa, otsustas just Soontagana kangetest meestest jutustuse kirjutada, ... Vigala kandiga seostub kõigil Mihkel Aitsami nimi. Rahva suus võib ta paisuda isegi müütiliseks tegelaseks, kes on olnud korraga kuulus aidalukkude meister, mässaja, talupoeg, ajakirjanik ja kirjanik, televiisoriehitaja, õpetaja, loodusmees, kodu-uurija ja palju muudki. Eriti palju jõudis ta 1905. aastal. Mihkel Aitsami (1877-1953) pojatütar. Elanud Vigalas, Märjamaal, kõige pikemalt Raplas. Aastast 1979 töötas Rapla rajooni ajalehe Ühistöö, hiljem maakonnalehe Nädaline toimetuses. 1998. aastal asus tööle ajakirjanikuna Maalehes, kus 14 aastat toimetas Metsalehte. Toimetab õppelehte "Sinu Mets"....