Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus E-raamat


Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus - Hella Kink pdf epub

HIND: TASUTA

TEAVE

KEEL: EESTI
AJALUGU: 2006
KIRJUTAJA: Hella Kink
ISBN: 9789985503904
VORM: PDF EPUB MOBI TXT
Faili suurus: 11,52

SELGITUS:

...d geoloogilised objektid üle Eesti, alustades rändrahnudest ja lõpetades meteoriidikraatritega ... Karst Eestis - ka Nabala karstialast - Maaleht ... . ... Kink, H. ì ì. Veeobjektid „Eesti ürglooduse raamatus". Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn Põhjaveekomisjon, î ì ì ð. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn Pirrus, E., î ì ì ó. Karst Eestis. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn Heinsalu, Ü. í õ ó ó. Eesti allikad ja nende kaitse. Eesti Loodus (7, 8): 418-426, 490 ... Due to the Coronavirus pandemic, delivery times for both ... Hella Kink Veeobjektid «Eesti ürglooduse raamatus ... ... . Eesti Loodus (7, 8): 418-426, 490 ... Due to the Coronavirus pandemic, delivery times for both domestic and international shipments have been extended. Thank you for your understanding! Eesti ürglooduse raamat on andmebaas, mis hõlmab Eesti olulisi ja kaitset vajavaid eluta looduse objekte. Andmebaas on koostatud 1985-2001 Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudis koostöös Keskkonnaministeeriumiga. 1985-88 kavandas Herbert Viiding andmebaasi koostamise metoodika. Geoloogiaobjektide revideerimist maastikul juhtisid aastani 1994 Karl Müürsepp ja Ülo Heinsalu ... Emajõe-Suursoo (ka: Emajõe soostik) on soostik Tartu maakonnas.Soo pindala on 13 000 ha. Soostiku kaitseks on moodustatud Emajõe-Suursoo maastikukaitseala.. Soostikust 85% on madalsoo, kus turbakihi paksus on kuni 5,8 m.. Emajõe-Suursoo on tekkinud Emajõe delta ümbrusesse, mis on Eesti suurim delta. Veeobjektid „Eesti ürglooduse raamatus". Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tallinn Põhjaveekomisjon, î ì ì ð. Eesti põhjavee kasutamine ja kaitse. Tallinn Pirrus, E., î ì ì ó. Karst Eestis. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn Heinsalu, Ü. í õ ó. Eesti allikad ja nende kaitse. „Eesti ürglooduse raamatu" (geoloogiliste loodusmälestiste andmepank) idee esitas Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjonile 1980 - ndatel aastatel Herbert Viiding. Tema tööd jatkasid ... Suured rändrahnud on kivimiplokid, mis mandrijää on põhjapoolsetelt aladelt lahti rebinud ja Eesti alale kandnud, nad on saanud siinse maastiku lahutamatuks koostisosaks. Erinevalt väiksematest rändkividest, mida on põldudelt hulgaliselt koristatud ja purustatudki, on suured rahnud (ümbermõõt üle 10 m) enamasti paigale ja kahjustamata jäänud. Veel 2006. aasta sama autori poolt koostatud raamatus «Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus» ei ole Nabala karstialast sõnagi. Väide, et karst Nabala LKA-l on k...